Foto Sunrise Medical
Käes on aeg, kus pikk ja pime talv on asendunud mõnusalt sooja ning päikselise kevadega. Loodus on saanud uue hingamise ja pakub energiat kõigile. Allpool oleme välja toonud matkarajad, mida on võimalik külastada nii ratastooliga kui ka lapsekäruga. Seejuures tasub tähele panna, et väljatoodud teekonnad on abivahendiga kas osaliselt või täielikult läbitavad. Täpsemat infot näete, kui klikite raja nimetusel.
Mõnusat matkamist ja looduse nautimist!
Tavapäraset laiemad matkarajad on:
Pääsküla raba loodusõpperada (4 km). Asub Harjumaal, Tallinna külje all.
Raja üldpikkus on 4 km, millest 2 km kulgevad suures osas mööda pinnatud teed ning on tervenisti koos platvormidega läbitav nii ratastooliga kui ka lapsekäruga.
Viru raba õpperada (3,5 km). Asub Harjumaal.
Raja üldpikkus on 3,5 km, millest 1,3 km on ratastooliga läbitav. Seejuures tasub tähele panna, et ratastooliga minnes peaks abiline kaasas olema.
Uuest parklast rappa viiv killustikuga kaetud tee pole veel täielikult valmis. Ratastooliga on võimalik sõita vaatetorni esimesele platvormile, vaatetorni tõusmisel kasutada abilist (vastav info on väljas ka infostendil). Invakäimla on raja alguse parklas.
Sõõriksoo loodusrada (1,5 km). Asub Harjumaal.
Raja üldpikkus on 1,5 km, millest 700 meetrit on invalaudteed laiusega 1,1 m. Inva WC-d saab kasutada Aegviidu külastuskeskuses lahtiolekuaegadel.
Tädu loodusõpperada (3,1 km). Asub Harjumaal, Tallinna külje all.
Mäealuse maastikukaitsealal asuv Tädu loodusõpperada on suurepärane võimalus teha tutvust Viimsi poolsaare eriilmelise ja rikkaliku loodusega. Üheks omanäolisemaks vaatamisväärsuseks on näiteks rändrahnudel kasvavad kuused. Tädu 3,1 kilomeetri pikkune õpperada pakub informatsiooni nii siinsete metsaelanike kui ka erinevate loodusnähtuste kohta. Raja lõpu lähedal on ka lõkkekoht, kus on võimalik teha tuld ja kinnitada keha.
Rada algab ja lõpeb Randvere tee äärses parklas. Tädu loodusõpperaja marsruut on tähistatud puudel rohelise märgisega.
Ratastooliga osaliselt läbitav.
Elistvere õpperada (2 km). Asub Tartumaal.
Loomapargist algava raja üldpikkus on umbes 2 km. Sellest ratastooliga ja lapsekäruga on läbitav 350 m (kuni vaatetornini, laudtee laius on 123 cm). Sobib mõnusaks jalutuskäiguks loomapargi külastajale. Rajal saab tutvuda kohapealse elustikuga, abiks teabetahvlid ja vaateplatvormid, järve-äärses vaatetornis linnuteave. Õpperajale pääseb loomapargi lahtioleku aegadel ja loomapargi külastus on tasuline.
Meenikunno matkarada (5,8 km). Asub Põlvamaal.
5,8 km pikkune matkarada on ringikujuline ning koosneb 2,4 km pikkusest laudteest ja 3,4 km pikkusest metsarajast. Rajal on 13 infoalust, mis tutvustavad raba ja metsa. Matkaraja Liipsaare poolses otsas on vaatetorn. Raba pakub põnevat kõikidele huvilistele - nii matkajale, marjulisele, linnuvaatlejale jne.
Ratastooli ja lapsekäruga on võimalus liikuda Päikeseloojangu metsamaja poolsest otsast kuni suure soojärveni, ca 1,1 km. Parklast laudteeni on vaja ratastoolis liikujale abistajat.
Taevaskodade matkarada (3 km). Asub Põlvamaal.
See 3 km tähistatud ringikujuline matkarada juhatab teelolija maalilistele paljanditele ja loodusjõudude ürgsete vaadeteni ning lisaks legendide, muistendite ja filmi maailma. Ratastooli ja lapsekäruga on võimalik liikuda mööda kruusakattega teid nüüd ka Suure Taevaskojani (tuleb jälgida suunavaid silte). Kuna tee on tõusude ja langustega, siis on ratastooliga liikujal kindlasti vaja saatjat.
Parklas on 1 invakäimla.
Valgesoo õpperada (1,8 km). Asub Põlvamaal.
Ringikujuline 1,8 km pikkune õpperada kulgeb ümber Valgesoo raba. Rajal on vaadeldavad rabataimestik, „Parunimännik “ ning laanekuklasterikas metsaserv.
Ratastooli ja lapsekäruga on võimalik liikuda kogu raja ulatuses, invakäimla asub parkla kõrval.
Mehikoorma jalgrada ja rannapromenaad (1,3 km). Asub Põlvamaal.
Mehikoorma sadama ja tuletorni vahelisele alale on rajatud ringjas, erinevatel kõrgustel asuv kolme erineva lahendusega tee, et külastajad saaksid nautida Peipsi järve võlusid ja tutvuda sealse loodusliku keskkonnaga.
Teed on paigutatud nii, et saaks läbida katkematult umbes 1,3 kilomeetrit, alustades ja lõpetades samas paigas. Mitmekülgne rada hõlmab endas nii tõstetud puitkõnniteed, madalat laudteed järveäärsel niiskel pinnasel kui ka sillutatud kergliiklusteed sadama akvatooriumi kõrval.
Orjaku õpperada (0,7-2 km). Asub Hiiumaal.
Rada koosneb pikemast Orjaku rajast (2 km) ja lühemast Roostikuringist (0,7 km). Läbitav kuiva jalaga, tähistatud viitade ja rajapostidega. Rajalt avaneb vaade nii Käina kui Jausa lahele, kust saab jälgida lindude tegevust ja nende rännet. Lühike roostikuring viib mööda laudteed läbi kõrge roostiku Silmakarele.
Parklast raja alguseni viib tugeva kattega pinnastee. Pääsul rajale 160 cm laiune käsipuudega sild. 0,7 km roostikuringil on 120 cm laiune käsipuuga varustatud laudrada. Linnuvaatlusplatvormid on varustatud kaldteedega. Parempoolse vaatetornini kulgeb pinnasrada ja roostikuringilt tulles on mõned ebatasasused puujuurte näol. Parempoolse rajaharu kasutamisel võib ratastooli kasutaja vajada saatjat.
Kabli looduse õpperada (1,8 km). Asub Pärnumaal.
1,8 km pikkusele ringikujulisele rajale jääb vahelduvaid maastikke ja erinevaid elupaiku, ka vääriselupaiku. Rada on tähistatud puidust suunaviitadega ja varustatud infotahvlitega, mis tutvustavad just antud peatuskoha vaatamisväärsusi. Raja lõpus on Priivitsa lõkkekoht, kus on võimalik teha tuld ja kinnitada keha.
Rajal on kaks invakäimlat. Liikumispuudega inimestel soovituslik kasutada saatjat, sest killustikkattega rajaosal on ebatasasusi ja tõus mereplatvormile pole ehk kõigile jõukohane. Talvel ei ole ratastooliga läbitav.
Rannametsa-Tolkuse looduse õpperada (2,2 km). Asub Pärnumaal.
2,2 km pikkune rada on ringikujuline, tervenisti kaetud laudteega. Rada tõuseb liivastele luidetele, mida katab valgusküllane palumännik ja jõuab Tornimäele, kus asub 21,57 meetri kõrgune vaatetorn. Tornist avaneb suurepärane vaade ühelt poolt Häädemeeste rannaniidule ja Pärnu lahele ning teiselt poolt Tolkuse rabale. Tornimäelt laskub rada Tolkuse rabale. Rada viib raba suurima laukani. Rabast jõuab rada ringiga alguspunkti tagasi.
PS! Rada on parklast laukani edasi-tagasi läbitav ka ratastooli ja lapsekäruga.
Riisa õpperada (4,8 km). Asub Pärnumaal.
Riisa õpperada kulgeb läbi maalilise raba ja Navesti jõe metsade. Näha saab ka läbinisti tüma ja vesist laugastikku. Teel olles on võimalik istuda ja puhata puhkekohtadel ja nautida rabavaikust ning ronida vaatetorni.
Raja alguses on invakäimla. Invarada on 1,2 m laiune ja ca 1,2 km pikkune, käidav (sõidetav) edasi-tagasi. Talvel ei ole ratastooliga läbitav.
Pärnu rannaniidu matkarada (600 m). Asub Pärnumaal, Pärnu linnas.
Pärnu rannaniidu looduskaitseala hõlmab kokku 341 hektarit metsatukki, laguune ja rannaniite. Rannaniidul karjatati ajalooliselt veiseid ning täna armastavad siin pesitseda nii linnud kui kahepaiksed.
Unikaalse linnalooduse avastamiseks on külastajate jaoks projekti Linnalehmad toel rajatud 600-meetrine vaateplatvormiga matkarada, mis asub Pärnu keskrannas mere ääres. Külalised saavad kõndida otse „sonnide“ ehk üleujutatud niitude kohal ja avastada erilisi ning looduskaitse all olevaid taimi.
Laugjalt tõusval rajal saab loodust nautida ja liikuda nii lapsekäru kui ka ratastooliga.
Kaisma terviserada (6 km). Asub Pärnumaal.
Põhja-Pärnumaal asuv Kaisma Suurjärv on 1,2 km² suurune rabajärv. Temaga on ühenduses rabade keskel asuv Kaisma Väikejärv ning nende kahe järve vaheline ala on ehedaks näiteks puutumatust loodusest.
6 km pikkune terviserada kulgeb ümber Kaisma Suurjärve, saad nautida järveäärset ilu, raba- ja metsakeskkonda. 1,5 km rajast on kaetud laiema laudteega. Rajale jääb mitmeid loodust tutvustavaid infotahvleid ja vaatetorn.
Koprarada (1,8 km). Asub Viljandimaal.
Rada algab Soomaa rahvuspargi külastuskeskuse kõrvalt ja selle algusesse pääseb transpordiga ligi aastaringselt. Talviste ja kevadiste üleujutuste ajal on üle ujutatud suurem osa laudteest. Koprarada viib teid läbi erinevate metsatüüpide – hämara kuusiku, heleda sõnajala-kaasiku, märja lodumetsa Mardu oja äärde, kus on end elama asutanud koprapere, kelle elutegevusjälgi on teil võimalik lähemalt uurida. Õpperajale on üles pandud infoalused, et juhtida tähelepanu huvitavatele loodusobjektidele ja kobraste ehituskunsti saavutustele.
Raja alguses on invakäimla. Invarada on 1,2 m laiune ja ca 680 m pikkune, käidav (sõidetav) edasi-tagasi. Talvel ei ole ratastooliga läbitav.
Sagadi-Oandu metsajuttude rada (5,6 km). Asub Lääne-Virumaal.
Metsajuttude rada on fantaasiaküllane teekond Sagadi mõisast Oandu külastuskeskuse juurde või vastupidi. Vanade sangleppade all Sagadi alleel, Tepelvälja külateel ning valgusküllases männimetsas matkates saab lugeda ja kuulata metsamuinasjutte ning lugusid raja äärde jäävatest paikadest. Ruutkoodide abil kuuleb lugusid nii eesti, inglise kui ka vene keeles. Suurepärane võimalus peredele ja gruppidele loodusrajal kõndides avastada meie rahvajuttude varasalve!
Sagadi metsakeskuses ja Oandu külastuskeskuse parklas on invakäimla, rajalõiku Sagadi mõisast kuni Esku teeristini (huvipunkt 10 kaardil, 3 km) saab lumeta ajal läbida ka lapsekäruga ja ratastooliga.