Suvi on suurepärane aeg matkamiseks ja reisimiseks. Rändamise rõõmust tahavad saada osa ka abivahendit kasutavad inimesed ning võimalused selleks on tänapäeval head. On aga mõned soovitused, mis aitavad reisi õnnestumisele kindlasti kaasa, kirjutab abivahendikeskuse Invaru teenindusjuht Kadri Lemberg.
1. Hakka varakult plaani pidama
See soovitus sobib muidugi kõikidele reisisellidele, kuid abivahendiga liikuval inimesel on eriti oluline oma reisiplaan paika panna. Läbimõtlemist vajavad küsimused, kuhu minna ning millise transpordiga, millised on sihtkohas abivahendiga liikumise tingimused, kes kaasa kutsuda ja kas ta üldse saab tulla. Oluline on ettevalmistustega õigel ajal valmis olla ja see puudutab ka abivahendit - näiteks kui on vaja abivahendit enne reisi hooldada või remontida, tuleks aeg selleks aegsasti kokku leppida. Kui on tarvis veel reisi õnnestumiseks midagi muretseda, ei maksa seda jätta viimasele hetkele.
2. Veendu oma abivahendi tehnilises valmisolekus
Neile, kes reisile minnes võtavad kaasa kargu või kepi, soovitan enne ärasõitu karguotsikud üle vaadata. Tegelikult tasub neid regulaarselt kontrollida ja vajadusel kepiotsikud välja vahetada. Kulunud otsikuga kark või kepp võib libedamal metallpinnal paigast libiseda ja nii võib inimene lihtsasti kukkuda.
Ratastoolide ja kärude kasutajatel tuleks kontrollida õhkrehvide rõhku ja pidurite korrasolekut. Kui mõni detail või kinnitus kipub logisema, siis see enne teele asumist kinni keerata. Töökorras abivahend on väga oluline, sest eks reisil tahaks inimene nautida ümbrust ja kogeda positiivseid emotsioone, mitte muretseda ja tegeleda remonditöökoja otsimisega.
Kes liiguvad ringi abivahendiga, mis on varustatud õhkrehvidega, siis soovitan võimalusel varuks kaasa võtta lisapaari siserehve. Reisi ajal on sõitmist rohkem, abivahendiga läbitakse pikemaid distantse kui tavaliselt ja võõrsil viibides ei oska ka teeolusid ja ootamatusi ette näha.
3. Kombineeri mitu abivahendit
See soovitus on kohane just siis, kui tegu mitmepäevase reisiga, kus kavas ekskursioonid ja vaatamisväärsuste külastamised. Soovitan võimalusel üürida kaasavõtmiseks elektrilise ratastooli või miks mitte invarolleri. Päev otsa kepi või karguga liikumine on ebamugav ja koormav. Selle asemel võiks õues ringi sõita ratastooliga ja kui on aeg mõnda muuseumisse sisse astuda, siis kepi või kargu järele haarata. Tänapäeval on olemas kompaktseid kokkuvolditavaid elektrilisi ratastoole, mida saab mahutada isegi sõiduauto pagasiruumi.
4. Kontrolli akude pidavust
Neil, kes kasutavad liikumiseks skuutrit (invarollerit) või elektrilist ratastooli, on äärmiselt oluline laadida abivahendi aku enne kodust väljumist täis. Mitmepäevasele reisile minnes tuleks laadija kindlasti kaasa pakkida. Sarnaselt mobiiltelefonidele vananevad ka abivahendite akud ning siis ei saa enam liikuda nii pikkasid vahemaid kui varasemalt. Tuleks meeles pidada ka seda, et akud tühjenevad kiiremini, kui sõita pehmel pinnasel, künklikul või ülesmäge teel. Akut mõjutab ka temperatuur - nii külm kui kuum ilm tühjendavad aku tavapärasest kiiremini.
5. Abivahendite lisavarustus teeb reisimise lihtsamaks
Liikumisabivahendite juurde saab hankida erinevaid lisaseadmeid, mis muudavad puhkusereisi mugavamaks. Kui on minek ebatasasele maastikule, näiteks metsarajale või hoopis vanalinna munakividega kaetud tänavatele, siis on hea appi võtta ratastooli ette kinnituv suur lisaratas. Sellega saab muuta sõiduvahendi kolmerattaliseks ja nii on tunduvalt hõlpsam konarlikul teel edasi pääseda ja manööverdada.
On olemas elektrilise jõuvõimendiga lisarattad manuaalsele ratastoolile, nendest on abi just pikkadel distantsidel ja eriti neile, kel käte liikuvus ja jõudlus on piiratud, kuna need kergendavad edasiliikumist. Lisarehvidest juba oli juttu, kuid saada on ka torkekindlaid välisrehve, mille sisepind on valmistatud tugevdatud kevlarist.
Eelpool loetletu kõrval leidub hulganisti teisi tarvikuid, näiteks ratastooli raami külge kinnitatavad kotid, kuhu on käepärane panna dokumendid. Joogitopsihoidjad, päikesevarjud, spetsiaalsed vihmakeebid, mis katavad nii toolis istuja kui tema abivahendi. Esmapilgul ei pruugi need vahendid esmatähtsad tunduda, aga tegelikult annavad need igapäeva tegevustes ja toimetamistes oluliselt mugavust juurde. Kui on reisile minek, tasub abivahendikeskuse klienditeenindajatega nõu pidada, mida võiks hankida, et saada võimalikult mõnus reisikogemus.
6. Tutvu teenuspakkujate võimalustega erivajadustega inimestele
Mitmeid abivahendeid, näiteks ratastoole, on võimalik vajadusel ka sihtkohas üürida. Lennujaamades, kruiisilaevadel kui ka paljudes hotellides on võimalik broneerida endale juba pileteid ostes ratastool ja vajadusel ka ratastooli saatja, et teekond mugavamaks teha. Kindlasti tuleks aga uurida erinevate teenuspakkujate võimalusi erivajadustega reisijatele enne reisi ja broneerida vajalikud abivahendid võimalikult varakult.
Lennukiga reisides on väga tähtis teada, et erinevatel lennufirmadel võivad olla oma nõudmised elektriliste ratastoolide, invaskuutrite ja elektrilise jõuvõimendiga lisarataste akude suhtes. Sellepärast tuleks varakult lennufirma tingimusi uurida, et ei tekiks olukorda, kus abivahend sobimatu akutüübi tõttu lennult maha jätta võidakse.
7. Uuri, kui abivahendisõbralik on reisisihtkoht
Liikumisraskustega inimeste ligipääsetavuse peale mõeldakse üha enam nii meil Eestis kui ka mujal. Sellegipoolest tasub teha eeltööd paikade osas, mida on kavas abivahendit kasutades külastada - kas ja kuidas pääseb sinna ligi näiteks ratastooli või tugiraamiga ning missugused võimalused on seal inva-WC kasutamiseks.
Rannapuhkust kavandades tee kindlaks, kas veekogu äärde pääseb laudteed mööda - pehmes liivas on abivahendiga raske liikuda. On ka selliseid randu, kus saab üürida vette minekuks spetsiaalset ratastooli. Hea meel on, et sellest aastast on niisugune teenus olemas ka Eestis Pirita ja Pikakari rannas.
8. Ära unusta ravimeid ja päikesekaitset
Abivahendi tehnilise seisundi kõrval on sama oluline ka selle kasutaja heaolu. Kindlasti ei tohiks unustada päikesekreemi, sääsetõrjevahendit, suvemütsi ja ka veepudelit - nende puudumisel võib väljasõit rikutud olla. Samuti tuleks kaasa võtta vajalikud ravimid ja panna reisiks valmis ka isiklikuks hügieeniks vajalikud vahendid.
Omalt poolt julgustan abivahendiga liikujaid kodudest välja tulema, et nautida suviseid ettevõtmisi ja üritusi. Niisamuti julgustan neid, kel endal liikumisraskust pole, märkama abivahendit kasutavat inimest. Kui tundub, et ta vajab abi, astu ligi ja küsi, kas ja kuidas saad aidata. Küll aga pole mõistlik lihtsalt abivahendi kasutajale ligi tormata ja teda mingis suunas liigutama hakata. Abivahendite käsitsemiseks on kindlad võtted. Omavoliliselt abivahendit tõstma asudes võime sellelt hoopis kogemata mõne detaili küljest tõmmata või mis veel hullem - selle kasutajale häda teha. Parem esmalt küsida, kas abi on üldse vaja. Siis saab inimene juba vajadusel juhendada, kuidas oleks kõige parem teda aidata.”