Suurema osa inimeste jaoks on rääkimine loomulik tegevus, mis aitab väljendada oma vajadusi, soove ja mõtteid. Ehkki kõne abil suhtlemine võib tunduda iseenesestmõistetavana, ei ole see nii sugugi kõigi jaoks. Olgu põhjuseks arenguga seotud eripärad, traumad või haigused, on omajagu inimesi, kes ei saa tavapärasel viisil suhelda. Siinkohal tulevad appi mitmesugused kommunikatsiooniabivahendid. Selles artiklis vaatame lähemalt, missugused on võimalused kõnehäirega inimeste igapäevaelu lihtsustamiseks ja mida võiks kommunikatsiooniseadmete kasutamise kohta teada.
Alternatiivsed võimalused suhtlemise toetamiseks
Alternatiivkommunikatsiooni seadmed on loodud selleks, et asendada või toetada verbaalset suhtlust inimestel, kelle loomulik kõnevõime on häiritud või puudub üldse. On palju põhjuseid, miks inimene ei pruugi kõne abil suhelda. Näiteks võib olla tegemist arengupuudega, mis mõjutab ka verbaalset võimekust või hoopis hiljem tekkinud kõnevõime kahjustumisega. Invaru kommunikatsiooniabivahendite spetsialisti Annika Aasa sõnul sobivad kommunikatsiooniabivahendid kõikidele sõltumata nende füüsilistest või kognitiivsetest võimetest.
Valikus on nii kõrg- kui madalatehnoloogilised seadmed, millel on erinevad omadused ja tarkvarad. Aasa sõnul peaks sobiva seadme valimisel arvesse võtma nii kõnehäire põhjust ja ulatust kui ka füüsilist suutlikkust. Näiteks on võimalik seadmeid kasutada puute, pilgu, skannimise või lüliti abil. Tarkvarade osas on saadaval võimalused nii kirjaoskajatele kui ka lastele, kes alles alustavad suhtlemist või kasutavad enda soovide väljendamiseks sümboleid. "Laste puhul on oluline, et abi otsitaks võimalikult varakult. Kui on teada, et lapsel on kõnearenguhäire või kõne puudub üldse, saame koostöös lapsevanemaga valida õige seadme, mis vastab konkreetse pere vajadustele," arutleb eripedagoogi haridusega Aasa.
Tarkvara abil suhtlema õppimine nõuab aega ja pühendumist
Tasub teada, et sobiva seadme valimine on siiski alles esimene samm tarkvara abil suhtlema hakkamise teekonnal. Invaru kommunikatsiooniabivahendite tehnik Ivar Ambos toob välja, et tegemist ei ole nii-öelda valmislahendusega, mille võtad kastist välja ja hakkad kasutama. Kuna suhtlustarkvarad on ingliskeelsed, tuleb neid esmalt kohandada ja tõlkida kasutaja jaoks vastavaks. Siin on oluline just lapsevanema või hooldaja roll, aga ka koostöö tugivõrgustikku kuuluvate spetsialistidega. Ehkki esmapilgul võib kommunikaatori seadistamine tunduda veidi keerulisena, ei ole selles tegelikult midagi ületamatut. Invaru abivalmis spetsialistid viivad alati läbi seadme kasutamise koolituse ja vajalikud juhendamised ning jagavad soovitusi ja nõuandeid, mille abil luua lahendusi nii suulise kui kirjaliku kõne arendamiseks. Ambos ja Aasa on ühel meelel, et vajadusel saab nendelt abi ka esmase suhtluslehe loomisel ning lisavad, et on ka ise teinud erinevaid tõlkeid ja lehti, mida klientidega soovi korral jagavad.
Kommunikaatoris on olemas kõik võimalused kõnetu inimese eneseväljenduse toetamiseks. Aasa paneb siiski seadme soetanutele südamele, et kommunikaatori mitmekülgsete võimaluste kasutama hakkamiseks on vaja pidevat harjutamist ning modelleerimist ehk ette näitamist. Seda just laste puhul, kes alles õpivad sümboleid või tähti tundma. Tuleb mõista, et pelgalt kommunikatsiooniseadme soetamine ei pane last tehnoloogia abil suhtlema. "Selleks, et laps õpiks kommunikaatorit kasutama, peab esmalt abistaja õppima seda kasutama,“ selgitab Aasa.
Seadme tundmaõppimist lihtsustavad mitmesugused õppemängud ja -lehed ning järjepideva harjutamise tulemusel on võimalik jõuda sümbolipõhisest suhtlusest ka tähtede ja sõnade juurde. "Kõik on muidugi individuaalne ja saavutatavad tulemused sõltuvad nii kõnehäire ulatusest kui ka kommunikaatori kasutamisele panustatud ajast. Kui aga juba kirjaoskaja inimene on kaotanud kõne trauma või haiguse tagajärjel, on kõnesünteesi abil võimalik suhelda peaaegu täies mahus,“ sõnab Aasa.
Alternatiivkommunikatsiooni seade osana kõneravist
Annika Aasa teab öelda, et ehkki Eestis on kommunikatsiooniabivahendid veel suhteliselt vähe levinud, võib siiski märgata aasta-aastalt selliste seadmete suhtes huvi suurenemist. Arusaadavalt tekitavad need uudsed ja keerukad abivahendid ka omajagu küsimusi. Kõige enam soovitakse teada eestikeelse tarkvaralahenduse kohta, kuid seda kahjuks ei ole. "Kõik tarkvarad tulevad välismaistelt tootjatelt ja on tõlgitud vaid vähestesse enim räägitavatesse keeltesse. Kuna eesti keel on grammatiliselt väga keeruline, ei ole kõikidele sõnadele võimalik ka vastavat sümbolit leida. Seega on sümbolipõhine suhtlus oma ehituselt lihtsam ja grammatiliselt mitte nii täpne kui tavakeel. Sellest hoolimata on oluline mitte keskenduda puudustele, vaid võimalustele, mida kommunikaatori kasutamine pakub“, arutleb Aasa.
Esineb ka valearusaama, mille kohaselt arvatakse, et kergema kõnehäirega lastel, kellel on potentsiaali hakata rääkima ja kirjutama, võib seade hoopis pidurdada arengut ja tekitada olukorra, kus huvi rääkida ei tekigi. Tegelikult on uuringud* näidanud, et tulemus on hoopis vastupidine. Aasa toob välja, et seade peaks olema toetav vahend ja osa kõneravist. "Alternatiivkommunikatsioon ja kõne ei välista üksteist, ka oma tavaelus kasutame pidevalt erinevaid märke, viitasid, sümboleid ja kehakeelt. See on pigem perspektiivi küsimus ja oleneb suuresti lapsevanemast ja spetsialistidest, mil määral nad seadme võimalusi rakendavad. Kindlasti ei tohiks nende juhtumite puhul, kus iseseisev kõne on võimalik, jääda ainult suhtluslehtede kasutamise juurde. Jätkuvalt tuleb käia logopeedi juures ja igapäevaselt harjutada kõneloomeks vajalikku“, selgitab eripedagoog.
Kommunikaatori kasutamise teekond algab konsultatsioonist
Aasa ja Ambos julgustavad seadmetega tutvuma tulema. Konsultatsioon on tasuta ja ei kohusta ostma, vaid annab ülevaate, millised võimalused on olemas kõneraskusega inimese toetamiseks. Aasa lisab: "Juhtude puhul, kus pole võimalik meie juurde kohtumisele tulla, teeme visiite ka koju." Konsultatsiooni käigus hinnatakse, kas näiteks lapsel on potentsiaali ja üleüldse ka vajadust seadmeid kasutama hakata. Kommunikaatorite soetamine käib üldjuhul läbi sotsiaalkindlustusameti erimenetluse, mille jaoks on vajalik ka arstitõend lapse kõnehäire või kõne puudumise kohta. Seega on välistatud olukord, kus seade soetatakse ilma tegeliku vajaduseta. Tihtipeale ei olegi vaja kõrgtehnoloogilist seadet, vaid piisab ka näiteks erilahendusega klaviatuurist või lülitist, mis võimaldab lapsel kasutada suhtluseks tavalist arvutit.
Kommunikatsiooniabivahenditega tegelevad Aasa ja Ambos on alati valmis vastama kõikidele seadmeid ja tarkvarasid puudutavatele küsimustele. Lisaks on nad kasutajate toetamiseks loonud Facebooki grupi "Tobii Communicator 5 kasutajad Eestis“, millega on nõuannete saamiseks oodatud liituma kõik vanemad ja spetsialistid. Aasa ja Ambos toovad välja, et nende jaoks on väga oluline kasutajate tagasiside, sest see on aluseks tarkvarade sisu ja kasutusmugavuse arendamisel ning seetõttu püüavad nad ka ise kasutajatega ühenduses püsida. "Oleme helistanud klientidele või kirjutanud oma Facebooki lehele, et antaks märku, kuidas kasutamine sujub. On lapsevanemaid, kes on väga agarad ja kellega oleme suhtluses, kuid kahjuks on ka neid kelle kohta info puudub. Meie oleme igal juhul olemas ja valmis abistama,“ kinnitavad spetsialistid.