Elus on kõik omavahel kuidagi seotud ja teatud asjad on sellised, mida iga inimene vajab selleks, et ühiskonnas võimalikult hästi hakkama saada. Üheks selliseks faktoriks on kommunikatsioon – vajame seda enda väljendamiseks, ühiskonna mõistmiseks ja vajalike otsuste tegemiseks. Selle eelduseks on kas ühine keeleoskus või rahvusvahelised sümbolid, millest kõik ühtemoodi aru saavad.
Keele omandamise aitab lihtsaks teha kommunikatsioonitarkvara, nt Boardmaker. Sellega saab luua piltsümboleid, mida on võimalik kokku panna erinevate keeltega. Näiteks on visuaali juures selgitav tekst selles keeles, mida laps juba oskab ja õpitavas keeles. Boardmakerist teeb tõhusa tööriista see, et inimene võtab palju kiiremini omaks info, mida ta oma silmaga näeb ja millest ta aru saab – tekib nn piltmälu. Tänu sellele on lihtsam seoseid tekitada ning uued sõnad jäävad paremini meelde.
Selleks, et saada ülevaade, kuidas piltsümbolid aitavad, palusime oma kogemust jagada eripedagoogidel Merit Andresool ja Madli Vahtramäel. Meriti taustast nii palju, et ta on õpetanud eesti keelt muukeelsetele lastele. Madli on Tartu Lasteaed Pääsupesa eripedagoog, kus ta on töötanud 15 aastat. Lisaks tegi ta Ukraina sõja alguses kakskeelseid suhtluslehti lasteaedadele, haiglatele ning ametiasutustele selleks, et ukrainlased ja eestlased saaksid omavahel asju ajada.
Merit ütleb oma kogemuse põhjal, et piltsümbolid annavad õppeprotsessile visuaalse toe, mis muudavad kõne lapse jaoks nähtavaks. Nimelt toetavad piltsümbolid lapse kõnest arusaamist ning hõlbustavad suhtlemist juba enne keele oskamist. Samuti pakuvad need pingevaba eneseväljendust ja võimadavad lapsel suhelda piltide kaudu. Lisaks muudavad piltsümbolid ka täiskasvanu kõne aeglasemaks. See omakorda võimaldab lapsel ümbritsevat paremini mõista ja reageerida omas tempos.
Laps omandab uut informatsiooni kõige paremini, kui protsessi on kaasatud nägemismeel ehk siis keeleõppel mängivad väga suurt rolli just visuaalsed abivahendid. Piltsümbol on tavaliselt üheselt mõistetav, olenemata meie emakeelest. Toon tihtipeale näite, et kui oleme mõne riigi lennujaamas, mille keelt me ei räägi, siis sümbolid juhatavad meid ikka liftini, tualetini, pangaautomaadini, bussini jne. Sama teema on ka liiklusmärkidega – need on universaalsed ja tänu sellele saame neist ühtemoodi aru.
Selleks, et igapäevased sõnad jääksid lapsele paremini ja kiiremini meelde on vaja teha järjepidevat tööd ning kaasata visuaalsed abivahendid. Keeleõpet toetab see, et informatsiooni vastuvõtmisesse ning talletamisesse on lisaks nägemismeelele kaasatud ka kuulmismeel ja motoorika. Siinkohal lisab Madli, et pilt võib olla mälus oleva info käivitajaks – selle nägemine aktiveerib omandatud info, aitab tekitada seoseid ja vastavat sõna meelde tuletada. Lisaks on pildikeele rakendamine suurepäraseks abiks erinevate lausemallide (millises järjekorras sõnu ritta seada soovitu edastamiseks) omandamisel. Skeemide kasutamine ning neis teatud sõnade lisamine/vahetamine aitab tutvuda uue lausemalliga, toetab selle harjutamist ja ka kinnistamist.
Merit jagab siinkohal, et tema on keeleõpet alustanud koheselt piltidega. Samas on tal olemas ka võrreldav kogemus, kus ta on olnud vaatleja muukeelsete laste rühmatundides ja näinud, et piltsümboleid ei kasutata. Merit ise kommenteerib nähtut järgmiselt: „Saan öelda, et muukeelsete laste tähelepanu on palju hajuvam tegevuses, kus puudub visuaalne tugi. Mis on igati arusaadav, kuna neil puudub ligipääs õpetaja kõne mõistmisele. Neil lastel on väga keeruline mõista, mis on tööülesanne ning mida õpetaja neilt ootab. Sama on rühmadega, kus puudub visuaalne päevaplaan - tihipeale on just muukeelsed lapsed need, kellel on üleminek ühelt tegevuselt teisele keeruline ning sellega võib kaasneda tugev protest. Sekkudes taolistesse olukordadesse ning kõneledes lapsega tema emakeeles, on selgeks saanud, et laps tunneb ärevust, sest ta ei tea, mis teda ees ootab (olgu need siis teatrid, õueminekud, söömaminekud jne). Mis on vägagi mõistetav, kuna iga inimene tahab teada, mis neid päevajooksul ees ootab. Sellise olukorra lahendab kiirelt visuaalne päevakava, mis vaadatakse iga päev koos lastega üle.
Oma eesti keele tundides kasutan nii piltkommunikatsiooni kui ka muid visuaalseid abivahendeid – teen seda iga tund. Laste tähelepanu ning motivatsioon on kõrge ja nad püüavad alati kaasa rääkida. Seda siis juba õpitud eestikeelsete sõnadega ning suhtlustahvli abil.
Siinkohal lisab Madli: „Kindlasti on äärmiselt oluline laste omavaheline suhtlusvõimalus, mis omakorda aitab kaasa kuuluvustundele. Kuidas aga aidata lastel suhelda, kui puudub ühine arusaam? Pildikeel on universaalkeel, mis tähistab erinevates keeltes ühte ja sama asja. Pilti mõistavad ka teised lapsed ja seega saavad nad omavahelised jutud ise ära rääkida. Seejuures saavad sõbrad keelt omandavat kaaslast toetada, kui nad küsivad täpsustavaid küsimusi. Näiteks, kui laps viitab tomati visuaalile, saavad sõbrad uurida, kas ta soovib tomatit osta. Täiskasvanu osa keeleõppes on oluline, kuid samas on väga tähtis ka lapselt lapsele õppimine ja seeläbi rõõmu tundmine ning sõprussuhete loomine.“
Merit võtab selle teema kokku järgnevaga: „Ütleksin, et Boardmaker on programm, mis võimaldab luua täpselt selliseid visuaalseid vahendeid nagu vajadus ette näeb. Olgu selleks päevakava, üksikpildid, seerialood, suhtlustahvlid, suhtlusraamatud jne. Kiirelt leiab suures valikus pilte iga sõna jaoks, mida visualiseerida soovid. Boardmakeri suurim pluss on see, et programmis sees on juba ettevalmistatud erinevate valdkondade põhjad (suhtlusraamat, päevakavad, kalendrid, plakatid, käitumistavad, töölehed jne). Sinu kui kasutaja ülesandeks on vaid olemasolevatesse lünkadesse/kastidesse enda jaoks sobivad sümbolid leida. Ütleksin, et minu lemmikuks on kujunenud just mängud, mida piltkommunikatsiooni kasutades mängida saab. Keele mõisted vajavad tähenduslikke ja emotsionaalseid seoseid, et nad mällu salvestuksid – mängimine teeb selle lihtsamaks.
Siinkohal täname eripedagooge Merit Andresood ja Madli Vahtramäed oma kogemuse jagamise eest.
Kui teil tekkis huvi, kuidas kommunikatsioonitarkvara Boardmakeri kasutamine käib, siis palume pöörduda meie poole meiliaadressil info@invaru.ee. Hea meelega näitame, kuidas süsteem toimib. Kõik küsimused on teretulnud.
Sulle parima kasutuskogemuse pakkumiseks kasutame sellel veebisaidil küpsiseid. Valides "Nõustu kõigiga", nõustute kõigi küpsiste kasutamisega. Loe edasi
Sulle parima kasutuskogemuse pakkumiseks kasutame sellel veebisaidil küpsiseid.
Loe edasiLehe toimimiseks vajalikud küpsised aitavad meil muuta veebilehe paremini kasutatavaks, aktiveerides sellised põhifunktsioonid nagu lehel navigeerimine ja juurdepääs selle turvalistele osadele. Veebileht ei saa ilma nende küpsisteta korralikult toimida. Kuna neid küpsiseid on vaja teenuste turvaliseks pakkumiseks, ei ole külastajal võimalik neist keelduda.
Statistikaküpsised aitavad meil mõista, kuidas konkreetne külastaja veebilehte kasutab. Nii näeme, kui palju inimesi kindlal ajavahemikul lehte külastab, kuidas veebilehtedel liigutakse ja millele klikitakse.
Functional cookies are used to personalize end-users browsing experience.