Talvekuudel võivad külmaks ja libedaks muutunud ilmastikutingimused muuta ratastooli, tugiraami ja muude abivahenditega õues liikumise keeruliseks ja vahel ka ohtlikuks. Raskete teeolude korral on Invaru abivahendikeskuse erilahenduste ja lao valdkonna juhi Kadri Lembergi sõnul abivajajatel kõige kindlam liikuda koos saatjaga. „Samas ei ole see alati võimalik ning on toimetusi, mida tuleb sellegipoolest iseseisvalt ette võtta,“ sõnab ta. „Mõistlikult aega planeerides ja abivahendeid talvistele oludele vastavaks kohandades saab ka abivahendi kasutaja ise kehvemates ilmastikuoludes turvaliselt hakkama,“ lisab ta ning toob välja soovitused, mis aitavad abivahendiga liikumist mugavamaks ja ohutumaks muuta.
1. Riietu kihiliselt
Esimene asi, millele külmal ja libedal ajal abivahendiga õue minnes mõelda, on ilmastikuoludele vastav riietus. Lembergi sõnul on külma eest korralikku kaitset pakkuvad rõivad eriti olulised just ratastoolikasutaja puhul, kellele võivad temperatuurimuutused tundlikkushäirete tõttu põhjustada nahakahjustusi ja ebameeldivaid valuaistinguid. “Kuna ratastoolikasutajate tundlikkus on häirunud, ei pruugi nad koheselt tunda, kui jalad või käed külmetama hakkavad,” selgitab ta.
“Esimene kiht ehk kehalähedane kiht peab juhtima tekkiva niiskuse nahapinnalt eemale – head on funktsionaalsetest kiududest loodud materjalid, mitte puuvillane materjal. Teine kiht on sooja hoidmiseks – sobivad villased, fliismaterjalid ja kohevad materjalid, mis aitavad talletada soojust. Kolmas ehk pealmine kiht pakub kaitset väliste tingimuste eest ehk siis ilmastikukindlast materjalist joped ja mantlid,” kirjeldab Lemberg.
2. Pööra ekstra tähelepanu käte ja jalgade soojas hoidmisele
“Lisaks peavad ratastoolikasutajad külma ilma korral võimalusel alati jalgu täiendavalt kaitsma – selleks on olemas spetsiaalsed jalgade ümber kasutatavad sooja- ja vihmakotid, kuid sobib ka pleedi, teki või ilmastikukindla jaki vooderdamine ümber jalgade,” toob Lemberg välja. Samas paneb ta südamele, et kasutatav soojendaja poleks liiga suur ega jääks ratastooli rataste vahele kinni.
Samuti on oluline kanda salli, mütsi ja kindaid – sealjuures on ratastoolikasutajate puhul eriti vajalikud just ilmastikukindlad kindad, mis märga ja külma tõukevõru lükates käsi kaitsevad. “Selleks sobivad ka jalgrattakindad või talvised aiatööde kindad, mille peopesa on nahksest materjalist. See tagab märja ja libeda tõukevõru pinnaga parema kontakti ja nii on ratastooli kergem edasi lükata,” kirjeldab Lemberg, soovitades kanda kaasas varu kindapaari. “Samuti tasub koormust ja külma saanud käte hooldamiseks kasutada pehmendavaid ja tsinki sisaldavaid kreeme, mis tekitavad nahale kaitsekihi.”
3.Kohanda kepp või kargud libedatele oludele vastavaks
Karkude ja kepi kasutajatel on oluline kontrollida, kas kummiotsikud on terved. “Kulunud või katkise kummiotsikuga abivahend ei pruugi pinnasega haakuda ning võib ootamatult paigast libiseda. Jäisel ja lumisel pinnasel liikumiseks tasub kepile või kargule kindlasti kinnitada ka jääteravik, mis stabiilsemat tuge pakub. Ei tohi aga unustada, et sisetingimustes tuleb see üles keerata, et mitte rikkuda põrandat,” paneb Lemberg südamele.
4. Muuda jalanõud libisemiskindlaks
Jalanõud peaksid olema soojad, kummisegusest materjalist talla ja korraliku mustriga, mis tagab parema haakumise maapinnaga. “Jäistes oludes liikumise lihtsustamiseks on Lembergi sõnul võimalik jalanõude külge kinnitada spetsiaalsed libisemisvastased tallad, mida on tänu takjapaelale lihtne paigaldada. “Libisemisvastased tallad püsivad kindlalt jalanõu ümber ega kao õues liikudes ära,” märgib ta.
5. Kontrolli ratastooli seisukorda ja kasuta talvist lisavarustust
Ratastoolikasutajatel on oluline kindlaks teha, et abivahendi rehvides on õige rõhk ja pidurid töötavad korrektselt. Talvistes oludes liikumise aitavad lihtsamaks muuta suurema mustriga ja laiemad rehvid. Lisaks on maastikuratastega ratastoolide jaoks saadaval naastrehvid, mis tagavad libedates oludes parema haakuvuse ja muudavad liikumise ohutumaks. Oluline on aga meeles pidada, et sarnaselt jääteravikega, ei ole ka naastrehve mõistlik kasutada sisetingimustes, kuna nad võivad rikkuda põrandat,” märgib Lemberg.
„Seepärast oleks hea omada ratastooli jaoks kahte paari velgi, et neid mugavalt vahetada – ühel paaril võiksid olla suurema mustriga või naastrehvid ja teisel siseruumidesse sobivad väiksema või sileda mustriga rehvid,“ täpsustab ta. Hea oleks, kui mõlemal paaril oleks ka eraldi rattavõllid, siis ei ole vaja võlle igal rattavahetusel reguleerida. Samuti soovitab teenindusjuht lisada ratastooli ette spetsiaalse suure lisaratta (Freewheel), mille abil saab tõsta eesmised väiksemad rattad õhku – kolme suure rattaga on lumesegusel pinnasel kergem liikuda.
6. Rulaatorit valides eelista suuremate ratastega mudelit
Ka rulaatoriga liikudes soovitab Lemberg kasutada suuremate ratastega mudeleid, mis lähevad lumest ja lörtsist kergemini läbi. Lisaks pakub rulaator tänu laiemale toepinnale ka oluliselt paremat tuge ning aitab hoida liikumisel tasakaalu. Invarust üüritud rulaatoreid saab sobivama mudeli vastu vahetada ilma lisatasuta. Abivahendi vahetamiseks tuleb pöörduda lähimasse Invaru esindusse.
7. Lae täis elektriratastooli või invarolleri aku
„Talvist liikumist võib aidata lihtsustada ka elektriline ratastool või invaroller, kuna nende puhul saab ära kasutada mootorite jõudu. Arvestada tuleb siiski sellega, et akud tühjenevad külmemate ilmadega kiiremini ning vahemaa, mida ühe laadimisega läbida saab, on seetõttu väiksem,” märgib Lemberg. „Kui temperatuur langeb alla 0° C, väheneb aku maht umbes 30%. Seega tuleks oma käigud eelnevalt läbi mõelda ja ratastooli akud kindlasti enne õue minekut täis laadida,“ lisab ta.
8. Võimalusel liigu koos kaaslasega
Kuna lumised ja libedad teed võivad olla ettearvamatud, tuleb Lembergi sõnul abivahendiga liikudes olla eriti ettevaatlik. Parim on õue minna koos saatjaga, kes saab näiteks ratastooli lükkamisel, keeramisel või lumme kinni jäämisel abiks olla. Ükskõik millise abivahendiga on talvistes oludes mõistlik liikuda aeglaselt, kõndida väiksemate sammudega ning hoida jalad pisut rohkem üksteisest eraldatult – nii on liikumine stabiilsem. „Selleks, et ümbritsevaid ohte õigel ajal märgata, on oluline pilk üles tõsta, mitte enda ette maha vaadata. Alla vaadates on ka kukkumise oht suurem, kuna keha raskuskese on ettepoole kallutatud,” selgitab Lemberg.
9. Ole pimedas nähtav
Selleks, et pimedal ajal liikumine ohutumaks muuta, tasub kindlasti mõelda nii enda kui abivahendi nähtavusele. Selleks soovitab Lemberg kanda helkurit, lisada helkurkleepse, jalgratastel kasutatavaid vilkuvaid tulukesi, kasutada helkurspreid ja helkurvesti. “Helkurvesti on hea kasutada ka elektriratastooli või invarolleri seljatoel, kuna see aitab oluliselt suurendada kiirelt pimedas liikuva sõiduki nähtavust,” paneb Lemberg südamele ning soovib kõikidele abivahendikasutajatele turvalist liikumist.