Korduma kippuvad küsimused

K: Mis on ISO-kood?
ISO-kood on rahvusvaheline kood, mis antakse abivahenditele. Eestis pakutavate riikliku soodustusega abivahendite ja nende ISO-koodidega saab tutvuda siin. Rahvuvaheliste abi- ja hõlbustusvahendite ISO-koodidega ja otsingumootoriga EASTIN saab tutvuda siin.

K: Kes saab mulle abivahendi tõendi väljastada?
Abivahendi tõend on paberil või digiallkirjastatud dokument, mille väljastab sulle perearst, eriarst, õde, ämmaemand, füsioterapeut või tegevusterapeut. Abivahendi tõendiks on ka rehabilitatsiooni plaan, kus on abivahendi vajadus välja toodud. Abivahendi tõendi võib välja kirjutada füsio- või tegevusterapeut, kes töötab rehabilitatsioonimeeskonna juures või tervishoiuteenust pakkuvas asutuses. Abivahendi tõendile tuleb kirjutada abivahendi nimetus, kirjeldus või ISO-kood. Abivahendi tõendi alusel, mis ei vasta üleval pool toodud kirjeldustele või väljastajatele, ei ole Invarul õigust riigipoolse soodustusega üüri või müügi tehingu tegemiseks.

K: Milliste abivahendite soodustingimustel ostmiseks ei ole mul vaja tõendit korduvalt esitada?
Alates 1. jaanuarist 2025 jõustus abivahendite määruse muudatus, tänu millele ei tule enamike abivahendite soetamiseks esitada enam korduvat tõendit. Näiteks ei pea töövõimelises eas osalise töövõimega või puudega inimesed esitama uriini imavate abivahendite soetamiseks kordustõendit ja vanaduspensionieas inimesed saavad uriini imavaid abivahendeid soetada ilma tõendita. Lihtsamaks muutus ka mitmete teiste abivahendite soetamine, mille ostmiseks ei ole tarvis uut tõendit enam esitada: siibrid, kateetrid, vanni- ja dušitoolid, käimisabivahendid, voodilauad, elektrilise reguleerimisega voodid jpm. Lähemalt saab selle kohta lugeda siit. Täpsem info on leitav Abivahendite loetelu tabelis, kus on vastavate abivahendite juures märge "korduv tõendi vajadus puudub".

K: Millised dokumendid peavad mul kaasas olema, et osta või üürida abivahendit soodustingimustel?
Et abivahendit soodustingimustel osta või üürida, tuleb Invaru esindusse kaasa võtta isikut tõendav dokument ja nõuetekohane abivahendi tõend. Lähemalt saad soodustingimustel ostmisest ja üürimisest lugeda siit.

K: Kas soodustingimustel tehingut saab minu nimel teha ka keegi minu lähedastest?
Kui Sul ei ole võimalik ise tulla esindusse endale soodustingimustel abivahendit ostma või üürima, siis saab seda Sinu asemel teha keegi Sinu lähedastest. Selleks tuleb esindusse tulnud lähedasel teada Sinu isikukoodi ja kaasa võtta abivahendi tõend (kui see on nõutud). Lisaks tuleb lähedasel esitada enda isikut tõendav dokument.

K: Kas abivahendi üürihinda mõjutab lisavarustuse hulk, mis on abivahendil kasutusel?
Ei mõjuta. Abivahendi üürihind on fikseeritud ning lisavarustuse hulk seda ei muuda. Täpsemat infot selle kohta, milline lisavarustus kuulub üüri hinna sisse ja mida tuleb kasutajal ise juurde osta, saab küsida meie klienditeenindajatelt ning terapeutidelt ja abivahenditehnikutelt.

K: Kas katki läinud või varuosa väljavahetust vajava üüritud abivahendi remondi ja hoolduse maksab klient?
Üüritud abivahenditel on hooldus ja remont, kui see on tingitud loomulikust kasutamisest või kulumisest, üürihinna sees ehk kliendile lisatasuta. Hooletust kasutamisest tingitud abivahendi remont on aga tasuline teenus. Loe meie remondi- ja hooldusteenuse kohta lähemalt.

K: Kas soodushinnaga saab üürida mitut samasugust abivahendit?
Sotsiaalkaitseministri määruse alusel on abivahenditele määratud piirlimiit ehk kogus ja kasutusaeg ehk periood, mis on ette nähtud ühe abivahendi kasutamiseks. Kui vajad suuremat kogust abivahendit, kui riigi soodustusega on võimalik saada, siis on põhjendatud juhtudel võimalik taotleda erandit. Koguse suurendamist saad taotleda, kui Sul on diagnoosist või funktsioonihäirest tulenev põhjendatud vajadus suurema koguse kasutamiseks. Näiteks on lapsele vaja üürida ühte seisulauda koju ja teist lasteaeda või kooli. Mitme samasuguse soodushinnaga üüritava abivahendi osas teeb otsuse sotsiaalkindlustusamet. Rohkem infot erisuse taotlemise kohta leiad sotsiaalkindlustusameti kodulehelt. Ilma sotsiaalkindlustusameti poolse eriotsuseta ei saa üürida soodushinnaga mitut samasugust abivahendit.

K: Kas abivahendi üürimisega kaasneb tähtajaline kohustus?
Ei kaasne. Üürides Invarust abivahendi on üürileping tähtajatu. Abivahendi võib tagastada Invarusse igal hetkel. Samuti ei kaasne Invarust üürides tagatisraha maksmise kohustust.

K: Kuidas toimub üürihinna arvestus, kui võtta abivahend üürile kalendrikuu teises pooles?
Tulenevalt õigusaktidest, mis reguleerivad abivahendite ostmisel või üürimisel tasu maksmise kohustuse riigi poolt üle võtmist, arvestatakse üürihinda kalendrikuu täpsusega. Olenemata soodustingimustel abivahendi üürilepingu sõlmimise kuupäevast, tuleb tasuda käesoleva kuu kogu üüri tasu. Tagastamise kuu eest aga üüritasu tagastatakse, ka siis kui toote abivahendi tagasi kuu viimasel päeval. Täishinnaga üürides toimub tasu arvestus aga päevapõhiselt.

K: Kas Invaru tootevalikus on ortoosid, nägemis- ja kuulmisabivahendid?
Invarust saab soetada ortoose. Esinduses kohapeal saab kasutada Tervisekassa soodustust. Ortoosidega saab tutvuda siin. Invaru tootevalikusse ei kuulu, nägemis- ja kuulmisabivahendid. Kui vajate nägemis- või kuulmisabivahendit, siis on abiks teised abivahendeid pakkuvad ettevõtted.

K: Milline on õige rehvirõhk?
Rehvi maksimaalne lubatud rõhk või min-max vahemik on reeglina märgitud rehvide küljele: kiri "Inflate to", millele järgneb numbrivahemik. Erinevatel rehvidel on see erinev. Näiteks standardratastooli õhkrehvi maksimaalne rõhk on 4,5 bari. Invaru poolt üüritava poolaktiivratastooli Basic Light Plusi õhkrehvil on see kuni 7,5 bari. Üldjuhul aktiivratastoolide puhul kasutatava Schwalbe Marathon Plus rehvil on märgitud küljele aga 6-10 bari. Viimase puhul tuleb kindlasti jälgida, et pidevas kasutuses oleval ratastoolil ei langeks rehvirõhk alla miinimumi ehk alla 6 bari, sest vastasel juhul hakkab torkekindel ja jäik kevlarikiht rehvi külje pealt lõhkuma. NB! Kõikidel plastikvelgedel olevatel rehvide on maksimaalne rõhk 2,5 bari!

K: Mida tähendab ratastooli aktiivsus?
Ratastooli aktiivsus sõltub sellest, kus asub ratastooli raskuskese ehk tagarataste asend seljatoe suhtes. Mida eespool on raskuskese ehk mida eespool on tagarataste telg ratastooli seljatoest, seda aktiivsem on ratastool. Mida aktiivsem on ratastool, seda lihtsam on kasutajal ratastooli lükata ja takistuste ületamiseks "nokka tõsta".
K: Mis vahe on I-, II-, ja III-aktiivsusgrupi ratastoolidel?
Ratastoolil ja ratastoolil võib olla väga suur erinevus!

I-aktiivsusgrupi ratastoolid (ISO 12.22.03.01)

I-aktiivsusgrupi ratastoolid ehk standardratastoolid on reeglina väga passiivsed ja minimaalsete kohandamise võimalustega. Tagaratta telg on seljatoega ühel joonel või isegi seljatoest tagapool ning reguleerida saab vaid jalatugede pikkust. Tavaliselt on need ratastoolid ristraamil, kaaluvad üsna palju ning kasutajal endal on ratastooli raske lükata. Keskmiselt on nende toolide kaal umbes 17 kg. I-aktiivsusgrupi ratastoolid sobivad pigem lühiajaliseks kasutamiseks trauma järgselt, transpordiks või juhul, kui ratastooli lükkab enamasti abistaja. Standardratastoolid on saadaval nii-öelda letikaubana kõikides meie esindustes ja valida tuleb vaid sobiv istme laius. Kui aga vajadus on pikaajalisem või kasutaja on aktiivne ja lükkab ratastooli enamasti ise, siis tasub ühendust võtta meie terapeutide ja tehnikutega, kes aitavad valida ja kohandada teile sobivaima ratastooli.

II-aktiivsusgrupi ratastoolid (ISO 12.22.03.02)

II-aktiivsusgrupi ratastoolid ehk poolaktiiv-ratastoolid on reeglina ristraamil, kaalult pisut kergemad kui standardratastoolid ja paljude kohandamise võimalustega. Poolaktiivratastool on sobilik igapäevaseks kasutamiseks pikemaajalise ratastooli vajaduse korral ja inimesele, kes soovib iseseisvalt ratastooliga liikuda. Keskmiselt kaaluvad II-aktiivsusgrupi ratastoolid 15 kg. Vastavalt kasutaja vajadustele on võimalik lisaks jalatoe pikkusele muuta ratastooli aktiivsust, seljatoe nurka ja kõrgust, istme sügavust, istme kaldenurka ja istme kõrgust maapinnast. Ka käetugede kõrgus on enamasti teatud vahemikus reguleeritav. Meie terapeudid ja tehnikud aitavad leida sobivas mõõdus ratastooli ja kohandavad selle vastavalt kasutaja vajadustele ja kehalisele võimekusele.

III-aktiivsusgrupi ratastoolid (ISO 12.22.03.04)

III-aktiivsusgrupi ratastoolid ehk aktiivratastoolid on reeglina aktiivse seadistusega, kaalult kergemad ja jäiga raamiga. Need ratastoolid kaaluvad keskmiselt 10-12 kg. Aktiivratastoolid on sõiduomadustelt äkilisemad, kasutajale kergemad lükata ja takistusi ületada. Kohandatav on ratastooli aktiivsus, jalatugede pikkus, seljatoe kõrgus ja seljatoe nurk, istme kaldenurk ning istme kõrgus maapinnast. Lisavarustuse valikus on kas porilaudadega kõrguses ja sügavuses reguleeritavad käetoed või ainult porilauad. Lisaks on saadaval fikseeritud või kõrguses reguleeritavad käetoed saatjale. Tungivalt soovitatav on kasutada anti-dippereid ehk ohutusrattaid, kuna aktiivratastoolid on äkilised, "nokk" tõuseb kergelt ja oht on ratastooliga taha suunas kukkuda. Transpordi jaoks tuleb tagarattad ja käetoed või porilauad eemaldada ja seljatugi istme peale alla klappida. Ratastooli raam on jäik ja kokku ei käi kuid siiski ei võta aktiivratastoolid transpordiasendis oluliselt rohkem ruumi kui ristraamil ratastoolid. Raami enda kaal ilma tagarataste ja käetugedeta on umbes 6 kg – ratastooli on kergem tõsta nii kasutajal endal kui abistajatel. Saadaval on nii ühes osas jalatoega, üles klapitavate, kui ka eemaldatavate/küljele keeratavate (swing-away) jalatugedega. Meie terapeudid ja tehnikud on abiks õige mudeli ning seadistuse valimisel.
K: Kas valida invaroller või elektriline ratastool?
See valik sõltub väga paljudest teguritest. Kui on vaja liikuda nii siseruumides, kui väliskeskkonnas siis soovitame kindlasti elektrilist ratastooli. Ratastool on oma mõõtmetelt kompaktsem ja seda on kitsastes tingimustes oluliselt parem juhtida. Invarolleri pööramisraadius on väga suur ja kitsamates tingimustes on sellega raske manööverdada. Invaroller on mõeldud eelkõige väliskeskkonnas liikumiseks. II-aktiivsusgrupi elektriline ratastool saab edukalt hakkama nii toas kui ka keskmistes õuetingimustes. Ebatasasel maastikul on invaroller kindlasti stabiilsem ja pakub kasutajale mugavamat sõidukogemust. Samuti on invarolleriga lihtsam pikemaid vahemaid läbida, kuna maksimaalne kiirus on üldjuhul suurem, kui elektrilisel ratastoolil ning sõidule kulub tänu sellele vähem aega.

Elektrilisel ratastoolil on aga toetatud kehaasendi saavutamiseks rohkem kohandamise võimalusi- näiteks pakub iste suuremal määral tuge ning II-aktiivsusgrupi ratastooli puhul on võimalik reguleerida nii istme, kui ka seljatoe kaldenurka. Selletõttu on elektriline ratastool turvalisem valik just neile kasutajatele, kelle istumistasakaal ei ole nii hea. Soovi korral saab mõlemat abivahendit oma põhilises liikumiskeskkonnas katsetada ning koostöös terapeudi ja tehnikuga leida nende hulgast just see kõige sobilikum.